Search

TURVALISUSE TAGAMAAD

Kas oled kunagi mõelnud sügavamalt järele, mis huvitav nähtus see turvalisus on? Kustkohast see tuleb? Mis on selle tagatiseks? Miks ja mis seda meie eludes kõigutada saab (kui saab)? Vaatleme selle teema ühte tahku, ehk siis turvatunde vundamendi ja seadistuse kohta.


On Veedaliku astroloogia kohaselt uus aasta – selle aasta põhinimetuseks on SHUBHAKRUT (tõlkes – õnne tagasipöördumine). Kui eelmine veedalik aasta kandis nimetust PLAVA (minemauhtumine), siis nüüd on elu meile toomas midagi palju imelisemat kui oleme osanud ehk arvatagi. Lihtne on ju tormise ja kohutava ilma ajal karta, et nüüd ilm jääbki selliseks. Kuid tegelikkuses on alati Päike (pilvede taga või mitte) olemas ja võime üheskoos loota ja palvetada, et me kollektiivselt ei külva siia nii palju hirmu, et me seda uut energeetilist sagedust vastu ei saaks võtta. Iga inimene, kes hirmu jagab, loob endale ebaturvalisuse reaalsust. Ühendame ennast nüüd sellest palun lahti!

Taotlus: eristan, õnnistan, vabastan!


Oleme kutsutud LOOMA uut tegelikkust ja kuigi teile võib tunduda, et Stella hääleke on nii väikene ja sada "selgeltnägijat" räägivad raskuste reaalsusest, siis palun teadke, ket kes usub Armastusse, tõstetakse vaevlemise sagedusest õnnistuste sagedusele. Kuni 9. aprillini on käimas UUESTISÜNNI energiatsükkel – nii nagu usud – sellisesse reaalsusesse enda häälestad.


Vali targalt! Ära ole lammas, vaid Lõvi!

Esiteks võime vaadata, mis on turvatunde vastand – ohustatus, ärevus, segadus, ohvritunne, vägivaldsus. Kuidas aga need kohad endas niimoodi ümber seadistada, et ei oleks vaja neid ohvrimängusid mängima hakata?


Üks oluline komponent selleks on MAANDUS. Maandus on suutlikkus jääda rahulikuks ka siis, kui tuul puhub. Saate aru – kujundlikus mõttes oled nagu puu, mis jääb juuripidi maasse ehk jääd endale truuks, jääb oma südamega ühendusse ja tegutseb vastavalt. Ei jää hirmu ja ärevuse lõksu vaid maandatud inimene lähtub arusaamisest, et mitte keegi ja mitte kuskil ei pea temaga halvasti käituma.


Emotsionaalne tervis ja heaolu on väga oluline meie igapäevase elu osa. Seda ei maksaks alahinnata. Uskumused – et inimesed peavadki kannatama ja halb enesetunne on normaalne, võiks jääda küll eelmisesse sajandisse.


Väga paljude vägivallakogemuste aluseks on see, et inimesed ei väärtusta ennast piisavalt ning elu õpetab neid ise enda eest seisma. Et ei lähe hiirekeseks nurka peitu, vaid kui on vaja, siis möirgad lõvi kombel ja õpid kui tark kaslane – ka minema jalutama sealt, kus sinuga inetult käitutakse. Kass ei lase endale jääkuubikutega vett kaela valada eksole. Või vastukarva silitada. Piuhh, ja ta annab käpaga või kaob silmapiirilt.



Olen ka mina kunagi vägivaldses suhtes olnud ja õppinud, et ma ei saa seda teist inimest mitte mingi valemiga ümber kasvatada. Ei hea ega halvaga – kui keegi on vaimsete häiretega ja teda toetatakse seesugust kogemust jätkama, läheb see veelgi hullemaks. Kui minul lihtsalt väänati käsi ja suruti vastu voodit narkouimas peaga varahommikul, kui ta koju jõudis, siis järgmisele girlfriendile virutati juba sinikaid. Meil on vaja õpida panema selgeid piire, mis on ok ja mis mitte. Kodust ega kirikust seda sa kaasa ei pruukinud saada, sest misiganes kummalisel põhjusel (ma ei hakka sel teemal siinkohal sel teemal pikemalt sõna võtma) on varasemalt on paljuski meid õpetatud pigem määgivateks lammasteks, kui et enda eest seisvateks ennast väärtustavateks jumalikkuse kehastusteks.


Meil on aeg selg sirgu lüüa, ja vot see selja sirutamine saab sageli tulla just selles hetkes, kus sa enam vanamoodi ei viitsi ega taha, on piisavalt ebamugav, et sa enam ei vali selle kohaga leppida. Ja polegi enam vaja. Sul on õigus sellisele elule nagu sa arvad end väärivat. Mitte keegi teine ei saa sulle öelda, et sa väärid vähem kui see, mis sa õigeks pead. Sinu sees on see õige koht olemas.


Muidugi mitte kõik turvatunde-lood ei pea olema nii äärmuslikud. Et fööniksina leekidest tõusta, on igaühe enda sees see näidik olemas, mis ütleb, et siitkohast läheb minu piir. Ma enam ei vali seda lugu niimoodi kaasa mängida.


Väga hea mõte on leida tõesti professionaalset abi, kui oled tundnud, et sind on väärkoheldud. Ohvriabi liin Eestis on 11606. Kellelgi ei ole vaja häbeneda seda, kui turvatunne on onud nõrgenenud – me oleme siin planeedil, et üksteisel aidata tõusta uutesse teadvusetasanditesse.