See jagatav on siin minu tunnetus ja arusaamine, kuidas hinged endale igaks eluks vanemaid valivad. Kes soovib veidi sügavamalt minna nende teemadega, soovitan läbi töötada sellise raamat nagu Michael Newton "Hinge rännak".
Kui sa arvad teisiti ja tunned teisiti, siis austa enda arvamust kõigepealt. Me kõik oleme siin omade eriliste hingelepingutega ja on täiesti loomulik, et selles maailmas siin võibki olla väga palju eri variatsioone, mismoodi asjad toimivad.
Mina jagan sinuga seda, mida ma enda elu pealt ja nende inimeste elude pealt olen näinud, kellega mul on au üheskoos neid põnevaid elumustreid vaadata.
Elumustrite all pean siis silmas eelmiste elude meeldetuletamist, eludevahelise elu meelde tuletamist, elu valikute tegemist enne kehastumist ja nüüd siinsetes olukordades enda leidmist.
Mina hakkasin mäletama oma eelmisi kehastusi teadlikumalt 2007 aasta paiku, kui selleks spetsiaalse rännaku tegin India ašramis. Selleks, et seda rännakut teha, oli tarvis eelnevalt stabiilset igapäevast vaimset praktikat teha, et olla stabiilne oma närvisüsteemis, et seda väga väekat infot vastu võtta.
Sessioon kestis u 3 tundi ja mulle tulid meelde u 7 eelmist kehastust. Mitte kõik ei olnud ilusad, vaid oli palju sügavaid emotsioone, mis polnud nii kerged.
Eelmistes kehastustes oleme olnud väga erisugustes rollides ja nähes oma varasemid kannatusi ja meeleheidet, on tarvis sisemist tugevust, et mitte nende rollimängudega jälle lõputult kaasa minna, vaid jääda vaatlejaks. Minu jaoks oli äärmiselt vajalik koht see ära tunda oma eelmisi kehastusi vaadates, et mis meeleoludes ma seal enne surma olin näiteks. Muidugi ei saanud ma rännaku ajal kohe aru, miks mulle just selliseid pilte näidatakse, kuid tänasel päeval olen teadlik, et näidati just seda, mida mul hiljem on seoste loomiseks olnud vaja teada. Hiljem olen taolisi eelmiste kehastuste külastusi teinud enda sees kümneid ja tuleb tõele au anda – see minevikus käimine on tõesti lõputu varasahver!
Üks olulisemaid ahhaa-momente on olnud selles, et taipasin, miks mul selles elus just sellised vanemad on olnud. Olen kogenud lapsepõlves nii häid kogemusi, aga ka hüljatust ja vägivalda, palju kurbust ja üksindustunnet. Võiks muidugi näpuga näidata oma vanematele, aga tegelikult see, mis ma taipasin, ülendab igasuguse mõtte oma vanemate süütegudelt hoopis oma vastutuse võtmisele.
Minu vanemad selles kehastuses on olnud täpselt selle komplekti edasiandjad, mismoodi ma ise eelmiste elude lõpus olen asjad ripakile jätnud enda sees. Kui olin endaga kriitiline ja pahane enda peale, karistasin ennast tegemata asjade pärast, siis on loomulik, et ma selle õppetunni selgeks õppimiseks olen pidanud kogema täpselt sama energia äratajat oma lapsepõlves. Muidu ma ei saaks seda kohta ära õppida, vaadake! Ja kui ma olen ise kedagi hüljanud teises kehastuses, on täiesti loomulik, et ma selles elus tahan kogeda seda tunnet, mis on tunne on olla hüljatud.
Muster on muster. Kui oled valinud mustrit kogeda, saad seda senini, kuniks valid mustrid välja vahetada teistsuguste mustrite vastu. Senikaua aga muster kordub, et saaksid seda kogeda – sellest õppida ja isu täis.
Inimesed enamasti ei muuda enne oma mustreid, kuniks isu täis pole. Lausa kohutav on olnud näha, kuidas mõni lausa hambad ristis kõike välja kannatab. Noh, tahab seda kummivenitamist, siis seda elu ka pakub! Kuidagi-äraelamine on pop muster. Ja siis need ärakannatajad pahandavad noorema põlvkonna peale, kes ei taha enam kannatusi kogeda! Aga on normaalne, et mitte keegi ei pea mitte midagi, mida ta ei taha. See on vaba tahte planeet. Igaüks seab oma elukvaliteedi lati ise. Ja siis on ka need, kes teiste lati kallal näägitavad. Kui tahate hästi elada – pange oma latt kõrgemale, kullakesed, ärge kadestage ja raisake oma hingeauru selja taga ussitamisele!
Sama energia, mis kuluks poliitikute siunamisele, arstide mahamaterdamisele ja pangakontol puuduoleva raha veel suuremaks miinuseks rääkimisele, võiks koheselt suunata 1) enda ja algallika ühenduse tugevdamisele = kanaldad vajaliku info, kuidas maailma paremaks muuta
2) astud sammud, et enda elu eest vastutus enda kätte võtta
3) rahunenud meelega kanaldad viis head ideed, mida inimkond vajab ja mis ka sulle saab küllust tuua.
Nii, et – rahune maha, on jutu mõte! Tulevad palju paremad ideed!
Miks me seda kõike siin teeme?
Hinge jaoks on see elu siin mõnes mõttes nagu katselava, näitelava, lõbustuspark, kus käiakse ennast täiustamas erinevate maiste lõbustustega. Muidugi võib inimliku teadvuse jaoks olla arusaamatu, miks me tahame vahepeal kogeda õudust ja valu ja viha. Sama arusaamatu on minu jaoks see, miks keegi peaks vabatahtlikult näiteks Disneylandis tahtma istuda asja peale, mis sind täiesti meeleheitlikult igas suunas raputab, kukerpallitab ja kus enamusel inimestel on kohutavalt suur hirm, kõik kardavad. Ja ometigi maksavad sajad inimesed iga päev palju raha, et nendega sellist asja tehtaks. Ameerika Raudteed ju muidu poleks, kui keegi sõita ei tahaks.
Ja pardon, isegi kelgutamine, mis meie arvates on ju nii tavaline, on ju tegelikult päris jube, kas pole nii? Istud millegi peale, sul pole kontrolli olukorra üle ja see asi kihutab järjest suureneva kiirusega (loodetavasti!) sellisesse kohta, et see on turvaline.
Nüüd kui ma aastaid neid kohti olen vaadelnud nii enda eludes, aga ka oma tuttavate ja klientide eludes, kellega me eelmiste elude teemasid oleme koos vaadanud, olen näinud täpselt sama korduvat mustrit:
Mida tegid varasemalt endale, teevad nüüd vanemad sulle. Või tegid.
Sinu selle elu vanemad on su eelmis(t)e elu(de) SISEMISE PEREKONNA mustrite edasikandjad.
Mis see sisemine perekond on?
Sina kui õppiv teadvus oled Sisemine Laps.
See osa, kes õpetab oma tunnetega toime tulema, on Sisemine Ema.
See osa, kes õpetab maisel tasandil hakkama saama, struktureerima, kasutama loogikat ja edu kogemiseks õiget taktikat – on Sisemine isa.
See osa, kes valib, mismoodi õppida oma tunnetega hakkama saama ja langetab otsuseid oma elusaatuse tundekeele kasuatmise kohta, on su Sisemine Naine.
See osa, kes otsustab, mismoodi oma tundeid sõnadesse panna, ennast väljendada ja maailmas tegutseda, on Sisemine Mees.
See kõik on ühe ja sama teadvuse eri rollidena toimimise süsteem, mis peegeldusena (et sa ikka selgelt aru saaksid, mis mängusid sa endaga mängid), peegeldub sulle kenasti "välisest" maailmast vastu. Tegelikult pole mingit välist. Me oleme kõik üks ja seesama teadvuseväli. Seega on kõik, mis toimub, sinu enda sees, sinu sisemaailma illustratsioon.
Nii kaua, kuni usud, et keegi teeb sulle liiga ja sina pole seda elu valinud niiviisi elada, saad oma ohvrirolli veel ja veel ja veel ja veel ja ... kas tahad veel?!
Kes valib aga oma sisemised vanemad tervendada ja tõsta Armastusse, saab terveneda, kuna sisemise lapse heaolu sõltub OTSESELT SELLEST, KUIDAS SA ENNAST ÕPETAD.
Ainult sisemise lapse tervendusest ei piisa, kui sa valid endaga edasi vastikult käituda.
Kas kamandad ja käsed, pood ja lased? Või valid olla kaastundlik, kannatlik, sõbralik, armastav, hell, hoolitsev, kohal enda jaoks?
Jah, muidugi me võiks jääda nurka nutma, et keegi pole meile seda ette näidanud, kuidas kaastundlik ja hea inimene olla endaga. Aga kes soovib, võib ka ise enda uueks leiutada.
Selle uue iseenda sünnitamise toetuseks olen kanaldanud spetsiaalse seansi, mida saad kuni
P südaööni alla laadida koos kingitusega, siitkaudu:
Sa väärid head käitumist iseenda suhtes. Esiteks iseenda poolt!
Ja nii see on.
Õnnistusega
Stella