Prioriteet on eelisjärjekord, kuidas ja kuhu me elu oma kõige hinnalisemaid varasid jaotame – oma aega ja energiat. Mida esikohale paneme oma ajakulus, seda ka kõige enam toetame oma energiaga. Kes kastab oma vilja, saab head saaki. Kes aga isegi ei vaata, mida kuhu külvata ja oma vee umbrohtudele raiskab, ei saagi mõistagi muud kui tühjuse ja puuduse mõtteid mõlgutada.
Olen aastaid sel teemal ennast teadlikult harinud, õppinud, õpetanud ja jaganud neid teadmisi praeguseks juha tuhandete inimestega ja tundub, et naerusuud ja tänukirjad, mis meilboksi on maandunud, vaid kinnitavad seda, et
JAH, SEDA ON VÕIMALIK ÕPPIDA, ARNEDADA JA ENDAS MEISTERLIKKUSESSE TUUA!
On mitu viisi kuidas elus tegutseda:
1. EGOST LÄHTUVATE E HIRMU PÄRAST ASJADE TEGEMINE
2. HINGE KUTSUMUSE TEE KÄIMINE
3. NENDE KAHE VAHEL PENDELDAMINE
Täielik ebateadlikkus, – teadmatus selle kohta, et sa tegutsed ja oled olemas, on automaatne robotlik elustiil ja selle variandi lahtimõtestamisele ma aega ei hakka kulutama. Kuna oled siin lehel ja oled lugemisega juba siia lauseni judnud, siis ilmselt oled juba sellest kohast välja tulnud või selles kehastuses polegi see sulle üldse ette nähtud olnud.
Esimesse kategooriasse TEGUTSEMINE HIRMU AJEL on meid suunatud väga mugavalt "sotsiaalsel" survel. Kõik on ette antud, alates lastesõimest kuni doktorikraadini või ametitunnistuse ja tehasetööni välja on elud olnud ette joonistatud üldsuse poolt. Kes tahab teisiti elada, on olnud sageli põlatu, imelik, hipi, lollakas, kunstnik, vabakutseline misiganes veidi kibeda maitsega elusaatus. Ja et mitte sellest kastisüsteemist endale kõlblikust kuubikust mitte välja kukkuda (loe: kodutuks jääda), on inimesed väga tihti olnud kogu oma loovuse, viljaka enseväljendse vahetama odava kuivetunud elustiili vastu. Selles kohas aga jääb hing kurvaks, keha haigeks, meel nõdraks, meeleolu kuivab krimpsu depressioonipräänikuks. Pole elumahla, pole naudingut, pole voogu, on vaid kuidagi äraelamine ja hommiku õhtusse venitamine. Hirm kasvab aga üha suuremaks.
Südame juhatuse e rõõmu tunne ja meeldimisetunde ja sisemise hääle kutse on muutunud olematuks, on automaatne teiste matkimine, võimalik, et suur sisemine viha, mida koogikeste, šampusepolkaalide kõlistamise ja narkoga maha üritatakse suruda.
Ennast vihata on olnud nii tavaline, seda on meeletult isegi kultusena ülistatud. Vaikselt hambaid kokku surudes. Kannatavad inimesed, kes orjavad kupjana seljas istuvaid riigiametnikke nuumavad, lasevad endale määrata jumal-teab-mis-makse määrata, istuvad hirmul lõdisedes – mis siis küll saab, kui ma ausalt hakkaksin ennast väljendama? Hirm seob kinni inimeste silmad, kõrvad, suud. Aga see ei jää nii. Varem või hiljem hakkab see, mis on alla surutud, käärima. Ja peagi see kork pealt ära lüüakse.
Jõuamegi teise faasi: HINGE KUTSUMUSE TEE KÄIMINE
See on nüüd selline asend elu suhtes, kus inimene on sisuliselt surnud ära vanaviisi käitumisele. Ta ei viitsi enam head nägu teha halva mängu juures, pügada vaeseid inimesi, et ise rikastuda, ei ole enam mingit tahet püüelda mingi "kunagi-ametiredelil-asukohani". Inimene saab aru, et tal pole vaja kellegagi võistelda peale iseenda eilse mina. Pole tarvidust susserdada ja pusserdada, sest inimene on taibanud, et kõik, mida ta elus teeb, tuleb kas talle või ta lastele kena kaare ja koguka kuhjaga tagasi.
Hing püüdleb valguse, rõõmu ja kerguse poole. Teisisõnu – Armastuse. Ja mida enam iniemene elab selle järgi, mida ta hing päriselt kogeda tahab, seda lihtsamaks läheb, seda mõnusam voog saabub ja seda väekam on see ekstaas, mida suurem on olnud eneseületus sellesse kohta jõudmisel. Inimene armub armastusse, abiellub armastusega, elab armastuses, kogeb armastust, paneb selle armastuse oma loomingusse ja kes seda loomingut kogevad, TUNNEVAD selle vibratsiooni ära.
Muidugi see on siin nüüd tore teema, et kuidas sa sellest esimesest hingearengu faasist teise astud. Mina ei saa seda sammu sulle öelda, aga sa saad selle ise enda seest ära tunda! Sa tunned selle koha ära, kui sa teadvustad: MUL ON VALIK!
Ma tean, kuidas seda teha, sest ma olen seda oma elus mitmeid kordi kogenud – mis tunne on minna vanasse "ma pean siia maailma sobituma" mustrisse ja tulla säuh lihtsalt ühe viibutusega uude "ma loon enda südame järgi ilusaima paiga, mis võimalik" reaalsuse. Korduvalt võib selle vahel pendeldada, võib üritada kuidagi elu üle kavaldada, võib tunnetada, võib selle kohaga flirtida, aga ma ei soovita sinna vanasse väga palju enam panustada. Sest see on ebavajalik. Kes hirmu pärast asju teeb, saab veel rohkem hirmu tunda. Lihtsalt nii on. See hirm on äratuskell. Ärka, lihtsalt ära üles sellele, mida päriselt tahad – palveta selle järele, küsi seda, suhtle sel teemal, – usu – abi saabub!
See hirmu pärast asjade tegemine on vana mäng. Selle mänguga pole mõtet võidelda. Lihtsalt kaota huvi selle vastu. Siis kaotavad ka "teised". Miks "teised"? Sest need "teised", keda sa oled pidanud endast eraldiolevateks inimesteks, on su teadvuse peeglid. Mida teed sina, selliseks muutub su maailm. Mida suurema vastutuse võtad, seda suuremat osa reaalsusest sa muuta suudad. Suure väega kaasneb suur vastutuse võtmise vajadus.
See on minu hinge missioon siin Valge Maailmadeühendajana sulle tuua see teave – näidata ära, kuidas saad vanast uude üle tulla. Selleks ma seda "heegeldamist" siin teinud olen. Sinu hingel on aga oma missoon, omad ülesanded.
Nüüd on ehk sul tekkinud küsimus: kuidas mina saan enda hinge tee ära tunda ja oma hirmu juhatusel tegutsemise lõpetada? Vastus on lihtne: küsi oma sisemiselt tarkuselt järele,
MIS ON SU HINGE TEGELIKULT PRIORITEEDID?
Saades aru, mis tegelikult oluline on ja võttes vastu sisetunde juhatuse, kuidas seda ellu viia, sa ei panusta enam ohakate kastmisele oma aias, vaid hakkad kastma oma kauneid uusi projekte või täiustama olemasolevaid. Ja need maltsad ja umbrohud lihtsalt kuivavad ära.
Inimene, kes tunneb ära oma hinge tõelise missiooni, hakkab tundma kantust, voogu, sisejuhatust, entusiasmi, kirge, rõõmu, põnevust ja seesugust seesmist särinat, mida ehk sõnadega polegi võimalik edasi anda. Elusärts ja aaaaaaaaa kui mõnus tunne! Noh? Kas tundsid? ;) Kui veel ei tundnud või tahaks juurde neid mõnusaid tuure, siis tea, et see on võimalik! Ka väga rasketest kohtadest saab läbi tulla, kui on sisemine tahe tunda naudingut. Igatsus armastuse järele viib kohale!
Siis on vaja edasi uurida, liikuda enda südamesse ja järele uurida – mida sa tegelikult teha tahad. Kui tunned selle koha ära, on sinus sügav rahu, sisemine vaikus ja harmoonia. Kuni sinnani oled puuris, mille oled ise endale valinud ja ümber pannud.
Kui sa pole maast laeni väga õnnelik, siis järelikult sa ei tee elus (veel päris) õiget asja!
Elades oma hinge prioriteedide kohaselt tunned ennast kui Kuningas või Kuninganna ja sul pole tarvis, et teised sind selliselt kummardaksid, vaid see tunne sinu sees loob lahenduse energia, mis hakkab magnetina ligi tõmbama õigeid inimesi, ressursse ja võimalusi, mis on pehmelt öeldes jumalikud.
Kõige halvem, mida inimene teha saab peale selle artikli lugemist, on jätkata hirmu rada mööda, sest nüüd, kus sa seda kõike tead ja su hing on sind siia toonud, on just sul ja just täna ja just praegu universumi poolt uks lahti tehtud, et tulla tõelisesse imede sagedusse elama. Julge kuulata enda südame e tegelikult ja päriselt meeldimise tunde häält!
Lisan juurde, mida sa nagunii juba kindlasti ka tead, aga hea on meelde tuletada ehk: kes soovib oma ellu tõelist armastust, on vaja elada enda tõe kohaselt. Reaalselt ja praktiliselt.
Kes soovib, saab selle teema enda seest selgitamiseks kasutada minu kanaldatud spetsiaalset pühitsust Itaalia Alpidest: https://www.inspiratsioonikool.ee/meditatsioon
Meditatsiooni MP3 juurde saad sellelt lingilt kuni K pealelõunani. Kõigile enne P südaööd regajatele saadan ka spetsiaalse kingituse, mis selle meditatsiooni juurde täiustuseks sobib.
Kes soovib eraviisilist nõustamist ja ruumi hoidmist energeetiliselt, siis eraseansse saate kogeda videoseansina ja ennast selleks registreerida, siitkaudu:
Õnnistusega
Stella